{"id":484,"date":"2019-07-08T13:07:34","date_gmt":"2019-07-08T10:07:34","guid":{"rendered":"http:\/\/peipsimaamuuseum.ee\/?page_id=484"},"modified":"2019-08-05T18:20:00","modified_gmt":"2019-08-05T15:20:00","slug":"palvelad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/peipsimaamuuseum.ee\/en\/palvelad\/","title":{"rendered":"Palvelad"},"content":{"rendered":"

[vc_row css_animation=”” row_type=”row” use_row_as_full_screen_section=”no” type=”grid” angled_section=”no” text_align=”left” background_image_as_pattern=”without_pattern” css=”.vc_custom_1561615317956{padding-top: 40px !important;padding-bottom: 40px !important;}” z_index=””][vc_column][vc_column_text]Vanausuliste kogudusi on kokku 11 (Suur-Kolkja Kogudus, Varnja Kogudus, V\u00e4ike-Kolkja Kogudus, Kasep\u00e4\u00e4 Kogudus, Piirissaare Kogudus, Kallaste Kogudus, Raja Kogudus, K\u00fckita Kogudus, Mustvee Kogudus, Tallinna Kogudus, Tartu Kogudus)<\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n

Suur-Kolkja Kogudus<\/strong>
\nSuur-Kolkja k\u00fcla (ven \u0411\u043e\u043b\u044c\u0448\u0438\u0435 \u041a\u043e\u043b\u044c\u043a\u0438) asub Tartumaal Peipsi\u00e4\u00e4re vallas Kallaste linna l\u00e4histel. Kolkja esmamainimine j\u00e4\u00e4b aastasse 1592 (Kolko). Suur-Kolkjas asub pomoorlaste kogudus.<\/p>\n

 <\/p>\n

1802. aastal ehitati Kolkjasse puidust palvemaja. 1830. aastate alguseks oli koguduses \u00fcle 500 eri seisusest liikme. Kiriku\u00f5petajateks olid 1830.-1840. aastatel Riia v\u00e4ikekodanlane Makar Vassiljev, Ignat Trofimov ja Pjotr Saveljev. Vanausuliste tagakiusamise ajal, 1830. aastate keskel konfiskeeriti palvemajast vanaaegsed raamatud, mis saadeti Pihkva vaimulikku konsistooriumi. Kiriku\u00f5petaja P. Saveljev saadeti v\u00e4lja Wesenbergi (Rakveresse) ning anti politsei j\u00e4relevalve alla. Siis p\u00f6\u00f6rdusid Kolkja vanasulised kuberneri poole palvega m\u00e4\u00e4rata neile uus kiriku\u00f5petaja. Neile soovitati p\u00f6\u00f6rduda \u00fchisusu preestri poole.<\/p>\n

 <\/p>\n

Et vana palvemaja oli pikka aega kinni pitseeritud, muutus see kasutamisk\u00f5lbmatuks. Uue puitpalvela ehitasid pomoorlased Suur-Kolkjasse 1877. aastal, kuigi ametlik luba remontida vanu palvemaju ja ehitada uusi saadi alles 1883. aastal. Uut palvemaja kaunistasid iidsed Baraninite suguv\u00f5sale kuulunud ikoonid. 1891. aastal esitas palvemaja hooldaja Gurjan Fjodorovit\u0161 Baranin v\u00f5imudele taotluse palvela uuendamiseks ning sai loa hoone vooderdamiseks laudadega, kuid n\u00f5udega s\u00e4ilitada ehitise v\u00e4lisilme. XIX sajandi l\u00f5pus elas Suur-Kolkjas ligi 300 vanausulist.<\/p>\n

 <\/p>\n

12. mail 1907. a registreeriti Suur-Kolkja pomoorlaste kogudus ametlikult Liivimaa kubermangu valitsuse poolt. Selleks ajaks oli selles 544 liiget. 1913. aastal teostati palvemaja kapitaalremont. Kuni 1914. aastani oli Suur-Kolkja koguduse esimees P. Baranin.
\nEesti Vabariigis toimus koguduse \u00fcmberregistreerimine kahel korral \u2013 1926. ja 1936. aastatel.
\n1928. aastal osalesid Suur-Kolkja koguduse delegaadid M. Savostkin ja P. Belov V vanausuliste kongressil, millel kogudus arvati Eesti Vanausuliste Liidu liikmeks. 1920. aastate l\u00f5pus \u2013 1930. alguses oli Suur-Kolkja koguduses 505 liiget. Kiriku\u00f5petaja oli M. Savostkin, esimees \u2013 F. Novo\u017eihhorev ja sekret\u00e4r Z. Baranin.<\/p>\n

 <\/p>\n

1938.-1949. aastatel oli kiriku\u00f5petaja Averjan Timofejevit\u0161 Matju\u0161kov. N\u00f5ukogude perioodil registreeriti kogudus 16. veebruaril 1945. a nime all Kolkja Vanausuliste Kogudus. Kiriku\u00f5petajaks j\u00e4i A. Matju\u0161kov, esimeheks valiti Agafon Antonovit\u0161 Usanov. Koguduse liikmed elasid Suur- ja V\u00e4ike-Kolkjas, Sohvijas ning Sipelgak\u00fclas. 1946. aasta l\u00f5puks oli koguduses 573 liiget, 1947. aastal juba 587.<\/p>\n

 <\/p>\n

P\u00e4rast s\u00f5da pidasid kiriku\u00f5petaja ametit Lavrenti Jefremovit\u0161 Gri\u0161akov (1949-1954), Anton Stepanovit\u0161 Sahharov (alates 1954), Minei Fjodorovit\u0161 Jelinkin (1961-1966), Ivan Ivanovit\u0161 Gorjunov (1970. aastatel), Agafon Antonovit\u0161 Usanov (1970. aastate l\u00f5pus). L\u00fchikest aega pidas jumalateenistusi Aleksandr Lvovit\u0161 Murnikov; 1989.-2005. aastatel oli kiriku\u00f5petaja Venedikt Dav\u00f5dovit\u0161 Selgitski, kes valiti 1998. aastal ka Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu Vaimuliku komisjoni liikmeks.<\/p>\n

 <\/p>\n

1990. aastatel algas Suur-Kolkja kogukonnaelu taass\u00fcnd. Erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse noorte kasvatamisele vanausu vaimus. Suur-Kolkja koolis on sisse viidud \u00f5ppeaine \u201eVaimne areng\u201d, Marina Vladimirovna Avdejeva juhatuse all tegutseb lastekoor, mis esitab vanu vaimulikke v\u00e4rsse. Zoja Ivanonva Kutkina ja Anna Semjonovna Portnova \u00f5petavad lastele kirikuslaavi keelt. 1998. aastal avati Suur-Kolkjas vanausuliste muuseum, mida juhatab Niina Baranina, varahoidja on A. Portnova. P\u00e4rast V. Selgitski surma ei ole kogudusel uut kiriku\u00f5petajat, esimees on Jakov Sidorovit\u0161 Amelin.<\/p>\n

 <\/p>\n

Piirissaare Kogudus<\/strong>
\nPiirissaare pomoorlaste kogudus paikneb Piirissaarel Tartu maakonnas. Vanimat saare asustust dateeritakse 1370. aastaga ning seda Saarek\u00fcla (ven \u0416\u0435\u043b\u0430\u0447\u0435\u043a, \u0416\u0435\u043b\u0430\u0447\u043a\u043e) nime all. Dorpati piiskopkonna ajal oli Piirissaar jagatud Dorpati ja Pihkva vahel. P\u00e4rast P\u00f5hjas\u00f5da l\u00e4ks \u00fcks osa saarest (Piirik\u00fcla, ven \u041c\u0435\u0436\u0430) Liivimaa kubermangule (Kastre m\u00f5isale), teine osa (Saarek\u00fcla) Pihkva kubermangule.<\/p>\n

 <\/p>\n

Esimesed arhiivimaterjalid Piirissaare vanausuliste kohta ja palvemajast Piirik\u00fclas j\u00e4\u00e4vad aastasse 1802. 1833. aastaks elas seal 144 eri seisustest vanausulist ja 132 Kaste m\u00f5isa p\u00e4risorja. Saarek\u00fclas oli 30 eri seisusest vanausulist ja 31 p\u00e4risorja. \u00dchtekokku oli Piirissaarel 337 vanausulist. 1836. aastaks kasvas vanausuliste arvukus Piirik\u00fclas 347 inimeseni, Saarek\u00fclas aga kahanes 13 inimeseni. V\u00f5ib arvata, et selline vanausuliste arvukuse v\u00e4henemine oli seotud \u00fcleminekuga \u00f5igeusku v\u00f5i \u00fchisusku. Palvemaja asus Piirik\u00fclas. Vaatamata kaugele Piirissaare kaugele asukohale puudutasid Nikolai I aegsed repressioonid ka seal elanud vanausulisi. Nii v\u00f5eti 1856. aastal Piirik\u00fcla vanausulisel V. Korotkoval v\u00e4ev\u00f5imuga \u00e4ra lapsed ja ristiti \u00fcmber \u00f5igeusku. 1861. aastal avasid vanausulised omavoliliselt saarel veel kaks palvemaja. \u00dcks asus Piirik\u00fclas Jemeljan Vassiljevi majas, teine Kastre m\u00f5isa sadamas Leonti Pertovi majas. M\u00f5lema palvela kiriku\u00f5petaja oli Trofim Lavrentjev. Kui kubermangu v\u00f5imud sellest teada said, palvemajad suleti, L. Petrovile ja T. Lavrentjevile tehti vali noomitus. Sellest hoolimata ehitati kahe aasta p\u00e4rast Piirik\u00fclasse plekk-katusega puitpalvela, mille pindala oli 120 m2 ja mis mahutas 400 inimest.<\/p>\n

 <\/p>\n

XX sajandi algul k\u00f5ikus Piirissaare koguduse liikmete arv 300-400 vahel. Jumalateenistusi viis l\u00e4bi kubermangu juhtkonna poolt kinnitamata kiriku\u00f5petaja Kavastu valla talupoeg Saveli Akintjevit\u0161 Remets. Koguduse n\u00f5ukogusse kuulusid J. Antropov, J. Gri\u0161akov, P. Kozlov, esimeheks oli valitud Sergei Ivanovit\u0161 Kozlov.<\/p>\n

 <\/p>\n

1914. aasta mais kinnitas Liivimaa kubermangu juhatus uue palvemaja ehitamise plaani Piirik\u00fclas, mille algkapital moodustas 4510 rubla. Selle ettev\u00f5tmise algatajateks olid Sidor Le\u0161kin ja Nikifor Gri\u0161akov.<\/p>\n

 <\/p>\n

Eesti Vabariigi ajal elas Piirissaarel kuni 1200 inimest, neist ligi veerandi moodustasid eestlased, \u00fclej\u00e4\u00e4nud olid venelased, valdavalt vanausulised. Saarel oli kaks vanausuliste palvemaja, \u00fcks \u00f5igeusu ja \u00fcks luteri kirik. Eesti Vabariigi ajal olid kaks Piirissaare vanausuliste kogudust kantud ametlikult registreeritud \u00fchenduste nimekirja. Neist esimese keskus asus Piirik\u00fclas, selle esimees oli S. Le\u0161kin ja kiriku\u00f5petaja alates aastast 1924 S. Babu\u0161kin. Teine, Saarek\u00fcla kogudus registreeriti 1926. aastal. Selle esimeheks oli valitud F. Feklistov, kiriku\u00f5petaja kohuseid t\u00e4itis T. Penkin. Piirik\u00fcla koguduses oli 1930. aastaks 354 liiget, Saarek\u00fcla koguduses \u2013 460. 15. mail 1925. a avati Saarek\u00fcla koguduse osakond M\u00e4e valla Berezje k\u00fclas. Sellesse kuulus 82 vanausulist. Osakonda asus juhtima Averki Kaimov, sekret\u00e4riks valiti F. Fedulov.<\/p>\n

 <\/p>\n

1935. aastal oli Saarek\u00fcla koguduse kiriku\u00f5petaja A. Mironov.<\/p>\n

 <\/p>\n

12.-13. juulil 1931. a toimus Piirissaarel VIII vanausuliste kongress, millest v\u00f5tsid osa Piirik\u00fcla ja Saarek\u00fcla vanausulised. Kahe aasta p\u00e4rast, 12.-13. juulil 1933. a toimus Piirissaarel IX vanausuliste kongress, mille t\u00f6\u00f6 toimus Piirik\u00fcla palvemaja ruumides. Kongressist v\u00f5tsid osa seitsme Eestimaa vanausuliste koguduse esindajad, k\u00fclalised Riiast ja tuntud vanausu tegelane Ivan Zavoloko.<\/p>\n

 <\/p>\n

Teise maailmas\u00f5ja ajal asustasid sakslased Piirissaare elanikud \u00fcmber ja Piirik\u00fcla palvemaja p\u00f5les maha. P\u00e4rast s\u00f5da \u00fcritasid vanausulised seda taastada, kuid see ei \u00f5nnestunud.<\/p>\n

 <\/p>\n

10. augustil 1945. a registreeriti Saarek\u00fcla vanausuliste kogudus. Kiriku\u00f5petaja oli Mihhail Kirillovit\u0161 Vavilov. 1949. a oli koguduse esimees Trofim Kob\u00f5lkin, 1958. aastast \u2013 D. Iljin. 1951. aastal v\u00f5eti Saarek\u00fcla vanausuliste kogukonna \u00fcldkoosolekul vastu otsus \u00fchendada Saarek\u00fcla ja Piirik\u00fcla kogudused ning viia l\u00e4bi jumalateenistusi ja sakramenti v\u00f5rdselt nii Saarek\u00fclas kui ka Piirik\u00fclas. Kuna Piirik\u00fcla palvemaja ei olnud veel l\u00f5plikult taastatud, siis kogu Piirissaare vanausuliste usuelu koondus Saarek\u00fclasse. 1952. aastal k\u00fclastasid suurte kirikup\u00fchade ajal palvemaja kuni 400 inimest.<\/p>\n

 <\/p>\n

S\u00f5jaj\u00e4rgsel perioodil on Piirissaare kiriku\u00f5petajad olnud Vassili Petrovit\u0161 Amelkin, Karp Stemapovit\u0161 Karzubov, Kirill Aleksejevit\u0161 Smirnov, jumalateenistusi on pidanud ka Jelastanija Ivanovna Zahharova, 1995.-2002. a Jefrosinija Trofimovna Makovei, 2003. a Zinaida Sergejevna Romanenkova. Piirissaare koguduse esimeesteks on eri aegadel olnud J. Romanenkov, T. Romanenkov, D. Iljin, T. Kob\u00f5lkin, Z. Romanenkova.<\/p>\n

 <\/p>\n

Peipsi kalurite traditsiooni kohaselt on Peetrip\u00e4eva alati t\u00e4histatud Piirissaarel. 1999. aastal see traditsioon taastati Tartumaa Vanausuliste Kultuuri- ja Arendus\u00fchingu toel.<\/p>\n

 <\/p>\n

Alates 2004. aastast viib jumalateenistusi l\u00e4bi Matrjona Grigorjevna Jer\u0161ova, koguduse esimees on aastast 2005 Filimion Leontjevit\u0161 Kuznetsov.<\/p>\n

 <\/p>\n

Varnja Kogudus<\/strong>
\nVarnja (ven \u0412o\u0440o\u043d\u044c\u044f) on \u00fcks vanimatest kalurik\u00fcladest Peipsi j\u00e4rve kaldal, mida mainitakse kirjalikes allikates alates 1582. aastast. Kavastu m\u00f5isa maadel asuv k\u00fcla on Peipsimaa fedossejevlaste keskus. 1785. aastal \u00f5nnistati sisse avar puidust palvemaja 1820ndatel aastatel oli Varnja koguduse kiriku\u00f5petaja Ivan Nikitin, keda peeti Dorpati maakonna vanausuliste vanemaks. 1833. aastaks oli Varnja k\u00fclas ligi 350 eri seisustesse kuuluvat vanausulist ning umbes 100 p\u00e4risorja. Kogudus loodi 1835. aastal. XIX sajandi keskel leidis aset kohtulik arutamine, mille k\u00e4igus paljastati kiriku\u00f5petajaid, kes ristisid \u00f5igeusklikke \u00fcmber vanausku. S\u00fc\u00fcdistused esitati ka Varnja kiriku\u00f5petaja I. Nikitinile. 1871. aastaks oli Varnja koguduses kuni 600 liiget.<\/p>\n

 <\/p>\n

XX sajandi alguseks oli palvemaja lagunemise \u00e4\u00e4rel ning S. Fomini algatusel kogutud kohalike elanike annetuste eest tehti kubermangu arhitektile \u00fclesandeks projekteerida uus palvela. Vana puidust palvemaja asemele ehitati telliskividest p\u00fchakoda, mis \u00f5nnistati sisse 1903. aasta 15. juunil. Palvemaja erilisus seisnes selles, et see ehitati parvedele, mis paigaldati \u00f5\u00f5tspinnase t\u00f5ttu. Viietasandilise ikonostaasi maalis F. M\u00f5znikov. P\u00e4rast 1905. aasta revolutsiooni osalesid varnjalased vanausuliste kongressidel. Kiriku\u00f5petaja Karp Tihhonovit\u0161 Krassovski esindas Varnja kogudust 1906. aasta kongressil Vilniuses. 1916. aastaks oli koguduses \u00fcle 700 liikme. Kiriku\u00f5petaja oli Kasep\u00e4\u00e4 valla Varnja k\u00fcla talupoeg Simeon Fjodorovit\u0161 Kuznetsov, kes pidas jumalateenistusi \u00fcle neljak\u00fcmne aasta. Sel perioodil kasvas kohalike vanausuliste kirjaoskus, alates 1913. aastas alustas t\u00f6\u00f6d \u00fcheklassiline ministeeriumi kool.<\/p>\n

 <\/p>\n

P\u00e4rast 1917. aastat ulatus Varnja elanike arv tuhandeni. Peamiselt tegeleti kalap\u00fc\u00fcgi ja k\u00f6\u00f6giviljakasvatusega. Kolm neljandikku Varnja elanikest olid venelased, valdavalt vanausulised. Eesti Vabariigi ajal registreeriti Varnja vanasuliste kogudus 1924. a, aastatel 1926 ja 1936 toimus koguduse \u00fcmberregistreerimine.<\/p>\n

 <\/p>\n

1930. aastas oli koguduse arvukus kasvanud 920 liikmeni. Kiriku\u00f5petaja kohustusi t\u00e4itis endiselt S. Kuznetsov, koguduse n\u00f5ukogu esimeheks valiti J. Kuznetsov, sekret\u00e4riks T. Gamzin.<\/p>\n

 <\/p>\n

Silmapaistev s\u00fcndmus Varnja vanausuliste kogukonna jaoks oli VII vanausuliste kongress, mis toimus 19. ja 20. oktoobril 1930. a ning millest v\u00f5tsid osa auk\u00fclalised Poolast ja L\u00e4tist.<\/p>\n

 <\/p>\n

N\u00f5ukogude ajal oli kiriku\u00f5petaja Ivan Fjodorovit\u0161 Ka\u0161ev (1950.-1969. a). Tema kohale asus Artemi Ignatjevit\u0161 Bulanov (1970.-1971. a), seej\u00e4rel Dmitri Artemjevit\u0161 Vavilov (1971.-1987. a). N\u00f5ukogude ajal toimus kogukonna elus allak\u00e4ik. Selle taass\u00fcnd algas 1990. aastate keskel. 1995. a taastati Eesti Vanausuliste Koguduste Liit ja Varnja pomoorlaste kogudus kuulub selle koosseisu.<\/p>\n

 <\/p>\n

Endises postimajas, kus varem asus kool, alustas O. Solovjova ja T. Sosnovskaja initsiatiivil t\u00f6\u00f6d pereklubi; on asutatud vanausuliste muuseum. 2003. aasta 15 juunil t\u00e4histati Varnja palvemaja sajandat aastap\u00e4eva, milles osalesid paljud koguduse liikmed ja mitmed auk\u00fclalised. Pidulikku jumalateenistust ja ristik\u00e4iku juhtis Vassili Akinfjevit\u0161 Remets, kes oli koguduse kiriku\u00f5petaja aastatel 1987-2005. Varnja vanausuliste koguduse n\u00f5ukogu esinaine on Zoja Ivanovna Kutkina.<\/p>\n

 <\/p>\n

V\u00e4ike-Kolkja Kogudus<\/strong>
\nV\u00e4ike-Kolkja fedossejevlaste kogudus eksisteerib alates 1770. aastast (teiste andmete j\u00e4rgi juba 1740. a). Koguduse liikmed arvavad, et esimene palvemaja ehitati aastal 1710. XIX sajandi alguses muutus fedossejevlaste kogukonna keskuseks V\u00e4ike-Kolkja k\u00fcla, mis asus Alatskivi m\u00f5isa maadel Tartumaal. XIX sajandi l\u00f5puks oli k\u00fclas 79 maja ja 444 elanikku, mis \u00fcletas Suur-Kolkja elanike arvu. Alates 1974. aastal ehitati k\u00fclasse puidust palvemaja pindalaga 163,2 m2, mis mahutas korraga 300 inimest.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kolkja fedossejevlaste kogudus registreeriti ametlikult Liivimaa kubermangu valitsuse poolt 8. m\u00e4rtsil 1908. a. Selleks ajaks oli koguduses 584 liiget. Koguduse n\u00f5ukogu esimeheks oli valitud Valmiera v\u00e4ikekodanlane F. Puzanov, tema aset\u00e4itjaks A. Galaganov. 1913. aastal kuulusid koguduse n\u00f5ukogusse V. Prostakov, V, Kulakov, P. Poljakov, V. Kudrja\u0161ov, F. Gorin, I. Saborov, A. Jermakov, F. Kaptsei, L. Beluzov ja J. Okunev. Kiriku\u00f5petaja oli 1875. aastal s\u00fcndinud Alatskivi valla talupoeg Sofroni Gurjanovit\u0161 Beluzov.<\/p>\n

 <\/p>\n

V\u00e4ika-Kolkja koguduse esimehe F. Puzanovi vastu algatati 1913. aastal kriminaalasi. Teda s\u00fc\u00fcdistati perekonnaseisukannete v\u00f5ltsimises. Pooleks aastaks oli ta esimehe ametist k\u00f5rvaldatud. Kohus m\u00f5istis Puzanovi t\u00e4ielikult \u00f5igeks, sest vead meetrikas olid seletatavad \u00fchest k\u00fcljest vanausuliste traditsiooniga teha kandeid abiellumise ja laste s\u00fcnni kohta m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes s\u00fcndmuse toimumisest, teisest k\u00fcljest p\u00f5hjustas vigu enamiku koguduse liikmete kirjaoskamatus. Sama aasta juulis valisid koguduse liikmed Puzanovi esimehe ametikohale tagasi.<\/p>\n

 <\/p>\n

Eesti Vabariigi ajal j\u00e4tkus V\u00e4ike-Kolkja vanausuliste kogukonna areng. 1920. aastate l\u00f5pus alustati palvemajas kapitaalremonti, ent vana palvemaja oli sedav\u00f5rd v\u00e4ike ja niiv\u00f5rd halvas seisus, et 1928. aastal rajati uus puitpalvela. Palvemaja ehituseks vajalike vahendite kogumist organiseeris P. Baranin.<\/p>\n

 <\/p>\n

1930. aastate alguseni j\u00e4i kiriku\u00f5petajaks endiselt S. Beluzov. Tema viis l\u00e4bi ka G. Frolovi kirikliku matusetalituse Rajak\u00fcla palvemajas 2. oktoobril 1930. a.<\/p>\n

 <\/p>\n

1930. aastaks oli Kolkja fedossejevlaste koguduses 485 liiget, kiriku\u00f5petajaks valiti Jakov S\u00f5sojevit\u0161 Krivonogov, kes pidas seda ametit aastatel 1931-1949.<\/p>\n

 <\/p>\n

16. veebruaril 1945. a registreeriti kogudus, millesse kuulus tol ajal 394 liiget, \u00fcmber nime all V\u00e4ike-Kolkja Vanausuliste Kogudus. Kogudus sai tasuta ja t\u00e4htajatuks kasutamiseks vask- ja puitikoonidega kaunistatud palvemaja, kirikuriistad, muu vara ja palvemaja juurde kuuluvad abiruumid.<\/p>\n

 <\/p>\n

1949.-1973. aastatel oli kiriku\u00f5petaja S\u00f5soi Andrejevit\u0161 Tsakuhhin. Tema vahetasid selles ametis v\u00e4lja Fevronija Andrejevna Kuznetsova ning seej\u00e4rel Praskovja Perfirjevna Galaganova; alates 1990. aastate algusest viib jumalateenistusi l\u00e4bi Varvara Jevstignejevna Prigo\u017eeva.
\nKoguduse esimehe ametikohal on eri aastatel olnud P. Jer\u0161ov, S. Lovjagin, S. Kajalin, G. Amelin, G. Poljakov, J. Gorina.
\nPraegusel ajal kuulub V\u00e4ike-Kolkja kogudus Eesti Vanausuliste Koguduste Liitu. Koguduses on 120 perekonda.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kasep\u00e4\u00e4 Kogudus<\/strong>
\nKasep\u00e4\u00e4 k\u00fcla (ven \u041a\u0430\u0437\u0435\u043f\u0435\u043b\u044c) asub Peipsi j\u00e4rve kaldal ning paikneb Varnja k\u00fcla ja Kallaste linna vahel. Kasep\u00e4\u00e4 koguduse moodustavad fedossejevlased.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kasep\u00e4\u00e4 k\u00fcla on teada 1582. aastast (Kazepe). Juba tol ajal elasid k\u00fclas nii venelased kui ka eestlased. Osa venelasi tuli siia Valge mere \u00e4\u00e4rest, tuues endaga kaasa Solovetski kloostri ikoonid. 1830. aastate alguses elas Kasep\u00e4\u00e4l veidi \u00fcle 500 fedossejevlase, kellel oli olemas oma palvemaja. Kohaliku p\u00e4rimuse j\u00e4rgi ehitati palvela XVIII sajandi keskpaigas. 1930. aastal viidi see mujale ja see oli ainuke Peipsi\u00e4\u00e4rne palvemaja, mida ei pitseeritud kinni Nikolai I vanausuliste vastu suunatud repressioonide ajal. Kuigi palvemaja lagunes, ei lubatud seda remontida vastavalt 1826. aasta ukaasile, mis keelas vanade palvelate remondi ja uute ehitamise. 1860ndal aastal \u00fcritas \u00f5igeusu kiriku\u00f5petaja M. Malein viia demonteeritud palvemaja \u00fcle Varnjasse, kuid Kasep\u00e4\u00e4 vanausulised avaldasid selle vastu protesti. 1862. aastal ehitas koguduse liige Timofei Ivanovit\u0161 Skorodumov oma vahenditest uue palvemaja ning andis selle \u00fcle kogudusele. XIX sajandi l\u00f5pus oli Kasep\u00e4\u00e4 koguduses 515 liiget (250 meest ja 265 naist) ning palvelat tuli laiendada. Asjakohase palve andsid 1891. aastal sisse Fjodor Savostkin ja Gavriil S\u00f5\u0161t\u0161ikov, ent neile vastati eitavalt. 1902. aastal projekteeris uue palvemaja kubermangu arhitekt V. Schilling. Selle kapitaalremont teostati 1915. aastal.<\/p>\n

 <\/p>\n

P\u00e4rast 1906. a 17. oktoobri usuvabaduse seaduse vastuv\u00f5tmist legaliseeriti Kasep\u00e4\u00e4 vanausuliste kogudus, millele anti 12. juunil 1908. a ametlik nimi Liivimaa kubermangu Tartu (Jurjevi) maakonna Kasep\u00e4\u00e4 vanapomoorlaste kogudus. Kasep\u00e4\u00e4 689-st elanikust 542 kuulus vanausuliste kogudusse. Koguduse n\u00f5ukogu esimeheks valiti Vassili Lebedev, n\u00f5ukogu liikmeteks said Nestor Kuznetsov, Artemi Karzubov, Mark Tima\u0161ov ja Ivan Vavilov.
\nEesti Vabariigi ajal registreeriti Kasep\u00e4\u00e4 kogudus ametlikult \u00fcmber 1926. aasta m\u00e4rtsis. Kiriku\u00f5petaja kohustusi t\u00e4itsid F. Savostkin ja P. Amelkin, alates 1930. aastast \u2013 Dionisi Feopentovit\u0161 Ogurtsov. Koguduse n\u00f5ukogu esimeheks valiti M. Tima\u0161ov. 1930. aastaks ulatus koguduse liikmete arv 807 inimeseni. Palvemaja ikonstaasi uuendasid G. Frolovi t\u00f6\u00f6koja meistrid. Kasep\u00e4\u00e4 vanausulised olid k\u00f5igi Eestimaa vanausulitse \u00fchinemise algatajate hulgas. 1923. a 21. novembril toimus Kasep\u00e4\u00e4 palvemajas Peipsimaa vanausuliste koosolek. Ettekandega esines F. Savostkin, kes oli olnud vanausuliste \u00dclevenemaalise ja Baltimaade kongresside delegaat enne Oktoobrirevolutsiooni. Ta oli vanausuliste seas autoriteetne isik, kellel ei puudunud ka organiseerimiskogemused.<\/p>\n

 <\/p>\n

N\u00f5ukogude v\u00f5imu tulekuga j\u00e4i Kasep\u00e4\u00e4 vanausuliste kogukonna elu soiku, kuid ei lakanud t\u00e4iesti. 10. augustil 1945. a registreeriti kogudus Kasep\u00e4\u00e4 Vanausuliste koguduse nime all ning kuni 1945. aastani oli kiriku\u00f5petaja D. Ogurtsov. 1946. aastal oli koguduses 478 liiget, 1947. aastal \u2013 416. Kogudusse kuulus mitmeid perekondi, kes ei astunud kolhoosi.<\/p>\n

 <\/p>\n

Jumalteenistusi peeti p\u00fchade ajal. Aastatel 1954-1961 oli Kasep\u00e4\u00e4 kiriku\u00f5petaja Lavrenti Jefimovit\u0161 Gri\u0161akov, kes sai \u00f5nnistuse veel 1851. aastal D. Ogurtsovilt. 21. juulil 1957. a toimus L. Gri\u0161akovi kiriku\u00f5petaja ametisse \u00f5nnistamine, millele kogunesid enamuse Eestimaa pomoorlaste koguduste kiriku\u00f5petajad ja esimehed \u2013 faktiliselt toimus vanausuliste sanktsioneerimata maakogu. See ei j\u00e4\u00e4nud v\u00f5imudel t\u00e4hele panemata. Nad provotseerisid kogudusesisese konflikti, fabritseerides s\u00fc\u00fcdistuse L. Gri\u0161akovi vastu, keda s\u00fc\u00fcdistati 43000 rubla suuruse maksu omastamises. Ajalehtedes ilmusid laimavad artiklid, mis olid suunatud vanausuliste kiriku\u00f5petaja vastu. Kuna L. Gri\u0161akov oli juba varem viibinud NKVD aresti all, lahkus ta kogudusest, et kaitsta oma perekonda. 1961. aasta oktoobris sai kiriku\u00f5petajaks Anton Stepanovit\u0161 Sahharov, kelle pidas jumalateenistusi 1966. aastani. Hiljem on kiriku\u00f5petaja kohustusi t\u00e4itnud Pimen Ivanovit\u0161 Tolstov, Feoktist Ivanovit\u0161 Tsvetkov, Leonti Ivanovit\u0161 Kuznetsov ja Amvrosi Ivanovit\u0161 Sidorov, kes pidas jumalateenistusi 18 aasta jooksul. 2003. a kevadest t\u00e4idab Kasep\u00e4\u00e4 kiriku\u00f5petaja kohustusi Andrei Ivanovit\u0161 Sergin. Pikki aastaid juhib koguduse n\u00f5ukogu t\u00f6\u00f6d Jevstolija Andrejevna Amelkina. Palvemaja k\u00fclastavate koguduse liikmete arv ulatub 200 inimeseni.<\/p>\n

 <\/p>\n

1995. aastal taastati Eestimaa Vanausuliste Koguduste Liit, millesse kuulub ka Peipsimaa Kasep\u00e4\u00e4 kogudus.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kallaste Kogudus<\/strong>
\nKallaste (ven \u041a\u0440\u0430\u0441\u043d\u044b\u0435 \u0413\u043e\u0440\u044b) on kalurik\u00fcla, mis 1938. aastal sai linna staatuse. Kallastel on t\u00e4nap\u00e4eval pomoorlaste, varem oli fedossejevlaste kogudus.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kalurik\u00fcla Kallaste, mis asub Peipsi j\u00e4rve kaldal Kokora m\u00f5isa territooriumil Alatskivi vallas 39 km kaugusel Tartust, asutasid XVIII sajandil fedossejevlased, kes p\u00f5genesid siia tagakiusamise eest peamiselt Novgorodi \u00fcmbrusest. 1802. aastal rajati Kallaste k\u00fclas puitpalvemaja.
\nNikolai I 1926. a ukaas keelas raskolnikute palvemajade taastamise ning uute ehitamise. Algas vanausuliste tagakiusamine. 1830ndate aastate alguses j\u00f5udis repressioonide laine ka Peipsimaale. Kallaste palvemaja l\u00e4biotsimisel leiti tr\u00fckitud Evangeelium, milles oli kiri \u201eNovgorodi piiskopkonna Sava Vi\u0161erski kloostri kloostri\u00fclemale annetatud Marfa Ivanova poolt\u201d. Varem olid Kallaste koguduselt \u00e4ra v\u00f5etud veel kaks raamatut: \u201eJutustus Solovetski kloostri m\u00e4rtritest\u201d ja \u00fcks miniatuuridega kaunistatud k\u00e4sikiri. 1937. aastal palvemaja suleti p\u00f5hjendusega, et selles olevat teostatud remonti, mis aga oli vastuolus 1926. aasta ukaasiga.<\/p>\n

 <\/p>\n

Ent koguduse elu j\u00e4tkus. 1848. aastal teatas Riia piiskop Filaret Riia kuberner Golovinile: \u201eP\u00e4rast Kallaste ja Kolkja palvemajade sulgemist muutsid sealsed kiriku\u00f5petajad eramajad palvelateks ning peavad seal \u00f6\u00f6siti jumalateenistusi. Taolised koosviibimised leiavad aset Kallastel Saveli Kromanovi, Tartu maakonna nekrutivanema majas\u201d. 1850. aastal avastasid v\u00f5imud salajase palvela vanas puumajas. Maja k\u00e4sti h\u00e4vitada, kiriku\u00f5petaja Ivan Ivanov sunniti 1851. a aprillis astuma \u00fchisusu kiriku r\u00fcppe \u2013 Reveli P\u00fcha Nikolause kirikusse.<\/p>\n

 <\/p>\n

Aleksander II reformid parandasid m\u00f5nev\u00f5rra Peipsimaa vanausuliste olukorda. 1865. a ehitati uus palvemaja ning jumalateenistused taastati. 1903. a teostati lagunema hakanud palvemaja kapitaalremont.<\/p>\n

 <\/p>\n

1913. a 20. augustil registreeris Liivimaa kubermangu juhtkond vanausuliste pomoorlaste koguduse Liivimaa kubermangu Kallaste k\u00fclas. Selle koguduse \u00f5petajaks oli Ioann Semjonovit\u0161 Gluhharev-Russakov. Samal aastal ehitati praeguse ajani s\u00e4ilinud palvemajale k\u00fclge kellatorn. Kirikukell osteti kohalike elanike annetustest kogutud raha eest, selle maksumus oli 1200 rubla.<\/p>\n

 <\/p>\n

P\u00e4rast Eesti Vabariigi v\u00e4ljakuulutamist 1918. aastal oli Kallaste vanausuliste kogudus \u00fcks Eesti suuremaid. Kallaste kogudus registreeriti ametlikult 1924. aastal. Hiljem toimus kahel korral \u00fcmberregistreerimine \u2013 vastavalt 1926. ja 1936. aastal. 1930. aastaks oli Kallaste koguduses 1300 liiget Kuni 1930. aastani oli kiriku\u00f5petajaks Mokii Makarov. 4. detsembril \u00f5nnistasid kiriku\u00f5petajad Fjodor Savostkin ja Samson Kuznetsov hingekarjaseks Nikon Dmitrijevit\u0161 Kukini. Kallaste koguduse esimeheks oli tol ajal I. Dolgo\u0161ov, kes oli ka Eestimaa Vanausuliste V kongressi delegaat ning osutus valituks Eestimaa Vanausu Kiriku N\u00f5ukogusse. 1935. a valiti koguduse esimeheks T. Mal\u00f5\u0161ev. 1930ndate aastate teisel poolel arreteeriti N. Kukin l\u00fchikeseks ajaks selle eest, et ta pidas kirikup\u00fchi vana kalendri j\u00e4rgi, kuid vabastati peagi.<\/p>\n

 <\/p>\n

Selle perioodi t\u00e4htsaimaks s\u00fcndmuseks v\u00f5ib pidada Eestimaa Vanausuliste V kongressi l\u00e4biviimist Kallastel (17.-19. juulil 1928. a). Kongressil v\u00f5eti vastu Eestimaa Vanausu Kiriku p\u00f5hikiri ning valiti Eestimaa Vanausu Kiriku Keskn\u00f5ukogu.<\/p>\n

 <\/p>\n

1920.-1930. aastatel tegutses Kallastel heatasemeline kirikukoor, mida juhatas Filimon Fjodorovit\u0161 Pavlov. Kallaste kogudusse kuulus ka Gavriil Frolovi \u00f5pilane ikoonimaalija ja restaureerija Mark Grigorjevit\u0161 Solntsev. Kallastel tegutsesid ka ikoonide tikkija J. Dolgo\u0161ova ning N. Kukin, keda tunti kui k\u00e4sikirjaliste raamatute osavat \u00fcmberkirjutajat.<\/p>\n

 <\/p>\n

1940.-1991. aastatel katkes vanausuliste koguduste normaalne elu. Algas avaliku religioonivastase propaganda ning religiooni vastu v\u00f5itlemise periood. 1941. a organiseeriti Kallastel v\u00f5itlevate ateistide r\u00fchmitus. Ent trotsides k\u00f5iki raskusi, p\u00fc\u00fcdsid vanausulised s\u00e4ilitada oma elukorraldust. 1945. a registreeriti Kallaste kogudus Kallaste vanausuliste koguduse nime all; 1940ndate aastate teisel poolel oli koguduses 873 liiget. Kiriku\u00f5petajaks kinnitati Ilja Jakovlevit\u0161 Svinkov, hiljem asusid sellele kohale Nikon Dmitrijevit\u0161 Kukin, Illarion Petrovit\u0161 Talnikov ja Nikolai Savvinovit\u0161 \u0160lenduhhov. Koguduse esimeheks valiti Isaak \u0160lenduhhov, hiljem pidasid seda ametit Trifon Ivanovit\u0161 Goru\u0161kin, Gerassim Ivanovit\u0161 Gussarov, Pjotr Timofejevit\u0161 \u0160lenduhhov ja Saveli Jakovlevit\u0161 Zubarev.<\/p>\n

 <\/p>\n

1960ndate aastate teisest poolest kuni 1975. aastani oli Kallaste kiriku\u00f5petaja Fjodor Jakovlevit\u0161 Nojev, seej\u00e4rel l\u00fchikest aega V. Selgitski. Jumalateenistust viisid l\u00e4bi Jevstolija Sevastjanovna \u0160lenduhova ja Varvara Lavrentjevna Zahharova.<\/p>\n

 <\/p>\n

29. augustil 1998. a toimus Kallastel esmakordselt p\u00e4rast 1940. aastat koos k\u00f5igi Eestimaa vanausuliste kogudustega patroonip\u00fcha, mida v\u00f5ib pidada s\u00f5jaeelse traditsiooni taastamiseks. Kallaste koguduse pikaajaline esimees Pavel Petrovit\u0161 Varunin valiti Eestimaa Vanausuliste koguduste Liidu sekret\u00e4riks.<\/p>\n

 <\/p>\n

1998. a osalesid kohalikud vanausulised Kallaste linna 60. aastap\u00e4eva ning kiriku 195. aastap\u00e4eva t\u00e4histamisel. Vanausu traditsioonide austamisest Eestis annab tunnistust fakt, et esmakordselt Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest alates tuli Kallastele riigi peaminister Mart Siiman, et \u00f5nnitleda vanausulisi nende t\u00e4htp\u00e4evade puhul. Pidustuste k\u00e4igus p\u00fchitses kiriku\u00f5petaja Vendikt Dav\u00f5dovit\u0161 Selgitski linna lipu. Praegusel ajal viib jumalateenistusi l\u00e4bi Hionija Ivanovna Tihhomirova.<\/p>\n

 <\/p>\n

Raja Kogudus<\/strong>
\nRajak\u00fcla (ven \u0420\u0430\u044e\u0448\u0438) asub J\u00f5geva maakonnas Kasep\u00e4\u00e4 vallas. Rajak\u00fcla fedossejevlaste kogudus on asutatud 1860. aastal.
\nEsimene puitpalvela ehitati 1879. aastal \u00fcmber elumajast. 1902. aastal algas p\u00fchakoja \u00fcmberehitus. Selle eestvedajaks ja suureks annetajaks oli kuulsa ikoonimaali koolkonna rajaja T\u0161ernigovi kubermangus s\u00fcndinud Gavriil Jefimovot\u0161 Frolov (1854-1930). 1880. aastate l\u00f5pus tuli Frolov koos vennaga Rajak\u00fclla Tiheda k\u00fcla elaniku, j\u00f5uka vanausulise J. Sofronovi kutsel. 1905. aastal, p\u00e4rast usuvabaduse seaduse vastuv\u00f5tmist, otsustasid Rajak\u00fcla elanikud anda palvemajale kiriku v\u00e4limus. K\u00f5ik kiriku ehitamise, kaunistamise ja sisseseadmisega seotu v\u00f5ttis enda kanda G. Frolov. P\u00fchakoja ehitus l\u00f5ppes 1910. aastal, selle kaunistamine maalingutega aga alles 1920. aastatel. Mitu ikooni maalis Frolovi \u00f5pilane Pimen Maksimovit\u0161 Sofronov. Mitmetasemelist ikonostaasi kaunistasid G. Frolovi ja tema \u00f5pilaste maalitud ikoonid, millel oli kujutatud ligi 200 Vana Testamendi stseeni, nendega olid orgaaniliselt \u00fchendatud 15 iidset Novgorodi meistrite ja 6 vanapomoori ikooni. J\u00e4rve kaldal asuvat viie torniga kirikut peeti \u00f5igustatult Eesti kauneimaks. G. Frolovi teened ei piirdu p\u00fchakoja rajamise ja kaunistamisega.<\/p>\n

 <\/p>\n

Mitu Rajak\u00fcla elanike p\u00f5lvkonda \u00f5ppisid tema juures kuulsat kirikulaulu. Tema initsiatiivil hakati vanausuliste lastele \u00f5petama koolis kirikuslaavi keelt. Ent suurimaks Rajak\u00fcla vanausuliste kogukonna saavutuseks peetakse siiski ikoonimaali koolkonna rajamist, mida juhtis G. Frolov. Tema \u00f5pilaste seas on mitmeid kuulsaid nimesid: P. Sofronov, F. M\u00f5znikov, D. Poljakov, N. Gluhhov. Rajak\u00fclas k\u00e4isid palver\u00e4nnakutel Baltikumi kuulsad vanausulised. Siin on korduvalt k\u00e4inud I. Zavoloko, kes kirjutas \u00fcles G. Frolovi, T. Berezini ja K. Gluhhovi esitatud vaimulikke v\u00e4rsse. Askeetlikku elu elanud Frolovil perekonda ei olnud, kuid tema majas elas alati mitu inimest, kes olid p\u00fchendanud end Jumalale. Paul Ariste, kes k\u00e4is Rajak\u00fclas teadusekspeditsioonil, on teatanud viiest mehest ja kahest naisest, kes elasid ikoonimaalija G. Frolovi majas. Frolovi autoriteet ja kuulsus olid niiv\u00f5rd suured, et tema matustele, mis toimusid 1930. aasta 2. oktoobril, kogunes ligi kaks ja pool tuhat inimest.<\/p>\n

 <\/p>\n

1928. aastal toimunud V vanausuliste kongressil esindasid Raja kogudust P. Sofronov ja J. Keki\u0161ev. Kogudus oli ka Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu liige. P\u00e4rast G. Frolovi surma olid kiriku\u00f5petajateks D. Gluhhov, T. Berezin ja aastast 1939 Akinf Fjodorovit\u0161 Pissarev.
\nTeise maailmas\u00f5ja ajal (1944. a 30. augustil) langes Rajak\u00fcla palvemaja tuleroaks, kuid s\u00e4ilis unikaalne raamatukogu, mis asutati juba 1718. aastal ning sisaldas \u00fcle 200 raamatu. K\u00fclaelanikel \u00f5nnestus p\u00e4\u00e4sta ka osa ikoonidest.<\/p>\n

 <\/p>\n

10. augustil 1945. a registreeriti kogudus vastavalt uutele reeglitele. 1946. aastal oli koguduses 444 liiget; sellesse kuulusid Raja, K\u00fckita ja Tiheda k\u00fclade elanikud. Usklikud kasutasid v\u00e4ikest puidust palvemaja, mis oli ehitatud aastal 1903, varem kasutati seda palvelana talviti. Kiriku\u00f5petaja kohustusi t\u00e4itis endiselt A. Pissarev. P\u00e4rast tema surma valiti \u00f5petajaks Paramon Timofejevit\u0161 Annikov, kes pidas jumalateenistusi aastatel 1946-1957. 1957. aasta juunis sai kiriku\u00f5petajaks Akim Georgijevit\u0161 Mal\u00f5\u0161ev, kes pidas seda ametit 1975. aastani. Koguduse esimeesteks on olnud Guri Mihhailovit\u0161 Vent\u0161ikov, Jefim Jegupovit\u0161 Keki\u0161ev, Anani Maksimovit\u0161 Krivonogov, Zosima Sampsonovit\u0161 Jotkin ja Ossip Sampsonovit\u0161 Jotkin.
\n1990. aastal taastati p\u00fchakoja 50-meetri k\u00f5rgune kellatorn, alates 2003.-2004. aastatel on remonditud talvepalvelat ja taastatud s\u00f5jatules h\u00e4vinud palvemaja vundament.<\/p>\n

 <\/p>\n

Z. Jotkin oli aastatel 1995-1998 Eesti Vanausuliste Liidu esimees. P\u00e4rast 2004. aastal toimunud \u00fcmberregistreerimist Raja kogudus Liitu ei kuulu.<\/p>\n

 <\/p>\n

Praegusel ajal on koguduse esimees Ivan Ivanovit\u0161 Lunin, kiriku\u00f5petaja kohustusi t\u00e4idab Fevronija Maksimovna Filippova.<\/p>\n

 <\/p>\n

Mustvee Kogudus<\/strong>
\nMustvee k\u00fcla (J\u00f5geva maakond) sai asula staatuse 1921. a ja linna staatuse 1938. aastal.
\nEsimesed kirjalikud allikad Mustvee k\u00fcla kula (ven \u0434\u0435\u0440\u0435\u0432\u043d\u044f \u0427\u0451\u0440\u043d\u0430\u044f (\u0427\u043e\u0440\u043d\u0430) voi \u043f\u043e\u0441\u0430\u0434 \u0427\u0435\u0440\u043d\u044b\u0439) kohta, mis asub Peipsi j\u00e4rve kaldal, p\u00e4rinevad aastast 1493. XVIII sajandil moodustasid suurema osa Mustvee elanikkonnast fedossejevlased, kes p\u00f5genesid Venemaalt usulise tagakiusamise eest. XIX sajandi algul oli k\u00fclas 371 maja, elanikke oli \u00fcle 1900. 1802. aastal ehitas kaupmees Ioakim Gorju\u0161kin puidust palvemaja. Eri aegadel t\u00e4itsid kiriku\u00f5petaja kohustusi Sofron Vassiljev ja Abram Danilov. Viimane saadeti 1836. aastal kloostrisse, mis asub Konevetsi saarel Laadoga j\u00e4rve loodeosas, sest ta ristis vanausku lapsi, kes olid p\u00e4rit peredest, kus vanemad olid erineva usutunnistusega. 1836. aastaks oli Mustvees \u00fchtekokku 877 vanausulist: 332 eri seisusest inimest, peamiselt v\u00e4ikekodanlased ja 545 p\u00e4risorja. Mustvee oli k\u00f5ige suurem vanausuliste kogudus L\u00f5una-Eestis. V\u00f5itluseks vanausu vastu rajati 1836. aastal P. Boltovi majja \u00f5igeusu kirik. Vanausulised hakkasid kogunema Anna Isakova majas, olles kaunistanud selle 35 ikooniga. Alates 1840. aastast tulevad Mustveesse esimesed \u00fchisusulised. Vanausuline Kirill Grinkin sunniti koos perega \u00fcle minema \u00fchisusku p\u00e4rast seda, kui ta oli pidanud palvemajas \u00f5igeusu kiriku ja vaimulikkonna vastase k\u00f5ne.<\/p>\n

 <\/p>\n

7. jaanuaril 1848. a pitseeris politsei kinni vanausuliste palvemaja koos k\u00f5igi kirikuriistade, ikoonide ja muu varaga. Vanausuliste kiriku\u00f5petaja Sofron Sofronov, kuulsa ikoonimaalija Pimen Sofronovi vaarisa, l\u00e4ks koos koguduse liikmetega alguses Dorpati kohtusse, seej\u00e4rel aga Riiga kuberneri enese juurde \u00f5iglust taga n\u00f5udma. Dorpatis arreteeriti vanausulised kolmeks kuuks. 1848. aasta maist augustini toimus Mustvee vanausuliste \u00fchisusku \u00fcmberristimise aktsioon. Kohapeale olid v\u00e4lja kutsutud neljak\u00fcmnest s\u00f5jav\u00e4elasest koosnev komando, mida juhtisid kaks allohvitseri. S\u00f5jav\u00e4elased peatusid kohalike elanike majades. Vanausuliste veenmiseks olid kohale kutsutud mitu \u00fchisusu preestrit Peterburist ja Venemaa sisekubermangudest. 29. mail \u00f5nnistati kinnipitseeritud vanausuliste palvemaja \u00fchisusu kabeliks ning 1849. aastal \u00fchisusu kirikuks. Sellise tegevuse tagaj\u00e4rjel kahanes Mustvee vanausuliste kogudus ja sellese j\u00e4i 731 inimest. P\u00e4rast Nikolai I surma v\u00e4henesid vanausuliste vastu suunatud repressioonid, kuigi ametlikku tegutsemisluba neile ka ei antud. \u00dchekorruseline kivivundamendi ja laastukatusega puitpalvela ehitati umbes 1864. aastal. See asus maal, mille olid kogudusele annetanud Mustvee majaomanikud. Palvemaja h\u00e4vis tules Teise maailmas\u00f5ja ajal, kuid on s\u00e4ilinud fotomaterjalid ja seda k\u00fclastanud vanausuliste m\u00e4lestused.<\/p>\n

 <\/p>\n

Esimese Vene revolutsiooni ajal toimunud demokraatlikud \u00fcmberkorraldused puudutasid ka vanausu kirikut. 14. augustil 1907. a registreeriti pomoorlaste Mustvee kogudus. Kogudusse kuulus 211 liiget, esimeheks sai Matvei Landsberg, kiriku\u00f5petaja ametit pidas alates 1906. aastast Jefim Nikitin, 1913. aastal asus tema kohale Mokei Makarov. Selle perioodi koguduse elu \u00fcheks t\u00e4htsaimaks s\u00fcndmuseks oli Liivimaa kubermangu vanausu kiriku\u00f5petajate kongress, mida peeti Mustvee palvemajas 1908. aasta l\u00f5pus. 1910. aastaks oli koguduses 1110 liiget, neist mehi 562. 1915. aastal valiti koguduse n\u00f5ukogu esimeheks Jakov Berezin, n\u00f5ukogusse kuulus 18 inimest, nende hulgas U. Ba\u0161kirov, P. Baranin, O. Kolpakov jt.<\/p>\n

 <\/p>\n

1915. aastal j\u00e4i kogudusse 618 liiget, sest 13. oktoobril 1913 eraldus sellest r\u00fchm vanausulisi, millesse kuulus \u00fcle kuuek\u00fcmne inimese ja mida juhtisid Andrei Sumin, Feodossi Gu\u017eov ja Terenti Klimov. Nad asutasid teise, pomoorlaste koguduse. Uue koguduse esimeheks valiti S\u00f5soi Topkin, hiljem astus tema kohale Ivan Segejevit\u0161 Kutuzov. Et kogudusel ei olnud oma palvemaja, peeti jumalateenistusi ja koosolekuid Vassili Gu\u017eovi majas. Koguduste liikmete \u00fcldkoosolekul, mis toimus 1917. aasta 8. jaanuaril, otsustati moodustada \u00fchine Mustvee vanausuliste kogudus, mille esimeheks valiti Jakov Berezin.<\/p>\n

 <\/p>\n

P\u00e4rast Eesti Vabariigi v\u00e4ljakuulutamist algas Mustvee vanausuliste elus uus etapp. 1926. aastal toimus koguduse \u00fcmberregistreerimine, mille ametlikuks nimetuseks sai Mustvee vanausuliste \u00fching ning v\u00f5eti vastu uuendatud p\u00f5hikiri. 1936. aastast sai koguduse ametlikuks nimetuseks Mustvee Vanausuliste Usu\u00fching. Kogudus oli suur: 1930. aastate alguseks oli selles 1850 liiget. 1929. aastal k\u00fclastas Mustveed tuntud l\u00e4ti vanausu tegelane Ivan Zavoloko, kes pidas palvemajas ettekande teemal \u201eRiituste t\u00e4htsusest\u201d ning Mustvee Vene koolis loengu \u201eRahvakunst vene k\u00fclas\u201d.<\/p>\n

 <\/p>\n

Sellel perioodil koguduse elu t\u00e4hts\u00fcndmusteks olid uue palvemaja ehitamine (1927-1930), vaimuvalgustuslike kursuste (1933) ja kirikulaulu kursuste avamine (1939). Sellest, kui suur osa oli t\u00e4ita Mustvee kogudusel kogu Eestimaa vanausuliste elus, annab tunnistust fakt, et XVI vanausuliste kongressil, mis toimus 1939. aastal Mustvees, v\u00f5eti vastu otsus tuua Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu tegevus \u00fcle Tallinnast Mustveesse.<\/p>\n

 <\/p>\n

Uue palvemaja ehitamise idee s\u00fcndis 1914. aastal, mil korraldati annetuste kogumine ning D. Glubokov annetas maat\u00fcki, millele pidi rajatama palvela. Maailmas\u00f5da, revolutsioon ja Eesti eraldumine Vene Impeeriumi koosseisust takistasid selle idee elluviimist. Eesti Vabariigi ajal olid uue palvemaja ehitamise eestvedajateks A. Gu\u017eov ja D. Blohhin; neid toetas Riigikogu liige, Mustveest p\u00e4rit vanausuline P. Baranin. Palvela projekteeris J. Jansen, ehitasid kohalikud meistrid N. Nikulin, A. Vassiljev ja V. Krasnov. Algselt oli see ehitatud palkidest, kuid m\u00f5ne aasta m\u00f6\u00f6dudes fassaad krohviti ning palvemaja omandas kivist ehitise v\u00e4limuse. Palvemaja kaunistamises osalesid tuntud Peipsimaa ikoonimaalijad G. Frolov, P. Sofronov ja M. Solntsev. Eesti suurima vanausuliste palvemaja sisse\u00f5nnistamine, mis oli seitsmekorruselise maja k\u00f5rgune ning mahutas \u00fcle tuhande inimese, toimus 1930nda aasta juunis. T\u00e4nav, millel p\u00fchakoda asus, nimetati selle auks Vanausuliste (Staroobrjadt\u0161eskaja) t\u00e4navaks. Sisse\u00f5nnistamise p\u00e4eval oli kirikus 3500 inimest. 1933. aastal teostati kiriku p\u00f5hjalik \u00fcmberehitus, 1935. aastal \u00fcmbritseti palvela malmist piirdeaiaga.<\/p>\n

 <\/p>\n

1940. aasta juunik\u00fc\u00fcditamiste laine ei m\u00f6\u00f6dunud ka Mustveest. Paljude heal j\u00e4rjel olnud vanausuliste perekonnad saadeti v\u00e4lja, palvemajad suleti, jumalateenistusi peeti salaja, eramajades.<\/p>\n

 <\/p>\n

P\u00e4rast Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5ppu alustas Mustvee vanausuliste kogudus koosk\u00e4imist uutes tingimustes, saanud 1945. aasta 10. augustil t\u00f5endi registreerimise kohta. Vaatamata koguduse esimehe A. Gu\u017eovi ja tema pere k\u00fc\u00fcditamisele Siberisse (Gu\u017eov hukkus Leningradi vanglas \u201eKrest\u00f5\u201d), j\u00e4tkus koguduse ja palvemaja tegevus. 1946. aastal oli koguduses \u00fcle 700 liikme, jumalateenistusi peeti nii palvelas kui ka v\u00e4ljas.<\/p>\n

 <\/p>\n

Viimase seitsmek\u00fcmne aasta jooksul on koguduse juhatuse esimehe kohale lisaks juba mainitud A. Gu\u017eovile ja D. Blohhinile valitud I. Landsberg, G. Vent\u0161ikov, J. Kulkov, J, Tro\u0161kin, I. Prussakov, I. Topkin. Kiriku\u00f5petajad on olnud Ioann Kano\u0161in, Ioann Jevdokimov, Prokopi Zarubin, Sampson Suvorov, Trifon Jerofejev ja Vassili Kano\u0161in (suri 1999. a).<\/p>\n

 <\/p>\n

N\u00f5ukogude perioodi t\u00e4htsaimaks s\u00fcndmuseks koguduse elus oli Venemaa ristimise 1000. aastap\u00e4eva t\u00e4histamisele p\u00fchendatud jumalateenistus 1988. aastal, mille korraldasid L. Gri\u0161akov ja Mustvee koguduse juhatus.<\/p>\n

 <\/p>\n

Praegu on Mustvee vanausuliste kiriku\u00f5petaja Ignati Trofimovit\u0161 Gu\u017eov, kes \u00f5nnistati ametisse Mustvee palvemaja 70ndal aastap\u00e4eval.<\/p>\n

 <\/p>\n

K\u00fckita Kogudus<\/strong>
\nK\u00fckita (ven \u041a\u0438\u043a\u0438\u0442\u0430) k\u00fcla asub Tartu maakonnas Kasep\u00e4\u00e4 vallas. K\u00fckital asub pomoorlaste kogudus.
\nXVIII sajandi alguses said \u00fcheksa vene talupoega Laius-T\u00e4hkvere m\u00f5isalt rendiks maad. Arvatakse, et k\u00fcla esialgne nimi oli Nikitovka, mis oli pandud selle asutaja, Ivan Nikitini j\u00e4rgi, kes p\u00f5genes siia tagakiusamise eest koos \u00fchega bojaaridest Morozovitest. 14. septembril 1740. a \u00f5nnistati sisse nende ehitatud palvemaja. Palvemajja toodi neli kirikukella, vajalikud kirikuriistad ja jumalateenistusraamatud. XIX sajandi alguses oli kiriku\u00f5petajaks isa Ioann. 1812. aasta s\u00f5ja ajal k\u00fclastasid K\u00fckita palvemaja vanausulised kasakad. Jumalateenistust viis l\u00e4bi nendega koos reisinud kiriku\u00f5petaja isa Mihhail, kasakad laulsid ise kooripealsel. Enne \u00e4ras\u00f5itu annetasid nad K\u00fckita palvelale mitmeid v\u00e4\u00e4rtuslikke esemeid. 1833. aastaks oli K\u00fckita koguduse hingekirjas \u00fchtekokku 397 vanausulist: 322 eri seisustest inimest ning 75 p\u00e4risorjast talupoega.<\/p>\n

 <\/p>\n

1830. aastate alguses, mil K\u00fckita kiriku\u00f5petaja oli Riia alluvusse kuuluv Ignati Trifonov, hakati K\u00fckita vanausuliste kogukonda taga kiusama. 1832. aastal rekvireeris komisjon, mille koosseisu kuulusid riigiametnikud, Dorpati kiriku\u00f5petaja juuresolekul kirikuraamatud, ikoonid, kirikuriistad ja suure kirikukella. V\u00f5\u00f5randatud esemed saadeti Alatskivi m\u00f5isasse. Vaid m\u00f5isniku sekkumine aitas tagasi tuua osa konfiskeeritud varast. 1837. aastal pitseriti K\u00fckita palvemaja kinni, sellesse j\u00e4i hoiule mitu suurt kirstu ikoonidega. K\u00fckita vanausulised esitasid korduvalt v\u00f5imudele palveid avada palvemaja ning tagastada kirikuriistad, raamatud ja ikoonid. Ent vastavalt Siseasjade Ministeeriumi 1846. aasta 8. jaanuari korraldusele palvemaja demonteeriti ning ikoonid ja kirikuraamatud anti \u00fcle Mustvee k\u00fcla \u00fchisusu kirikule. Kaks Alatskivi m\u00f5isas hoiul olnud kirikukella anti \u00fcle Tartumaa praostile. Viimane k\u00e4skis anda kellad \u00fcle uutele eestlastest \u00f5igeusklike kogudustele, mitmeaastaste l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste j\u00e4rel viidi kirikukellad Mustvee \u00fchisusu kirikusse.<\/p>\n

 <\/p>\n

1851. aastal hakkasid K\u00fckita vanausuliste kogukonnas uuesti toimuma koosolekud. 1863. aastal kukkus vana palvemaja kokku ning j\u00e4rgmisel aastal hakkasid K\u00fckita k\u00fcla elanikud taotlema uue palvela ehitamist. Neil \u00f5nnestuski saada uue palvemaja ehitamiseks luba, kuid sellel ei tohtinud olla mitte mingisuguseid tunnusm\u00e4rke. Ehitusmaterjali kinkis kogudusele Raadi m\u00f5isnik Carl Eduard von Liphardt, maat\u00fcki, millele rajati palvela, annetas koguduse liige Pjotr Iljit\u0161 Amelkin. Koguduse liikmete endi j\u00f5ududega ehitatud palvemaja \u00f5nnistati sisse 24. juunil 1865. a; kiriku\u00f5petajaks sai M. M\u00f5znikov. 1882. aastal ehitati palvemaja k\u00f5rgemaks, 1902. aastal kaunistati selle sisemus. Raja k\u00fclas elanud Gavriil Frolovi \u00f5pilane Filipp Andrejevit\u0161 M\u00f5znikov maalis ikonostaasi kaks \u00fclemist rida. 1908. aastal restaureeris osa vanadest ikoonidest Jurjevi ikoonimaalija Dementi Nikiforovit\u0161 Poljakov. K\u00fckita kiriku\u00f5petajateks olid XIX sajandi l\u00f5pus \u2013 XX sajandi alguses lisaks juba mainitud M. M\u00f5znikovile Ivan Harlampijevit\u0161 Bondarev 1884-1886), Trofim Lavrentjevi\u0161 Ban\u0161t\u0161ikov, Stefan Afanasjevit\u0161 Karamnov (1886-1888), Ivan Kuzmit\u0161 Larin (1888-1889), Ivan Harlampijevit\u0161 Bondarev (1890), Jakov Gavriilovit\u0161 Krasovski (1890-1898), Daniil Sergejevi t\u0161 \u017dirnov (1898-1919). Vastavalt 1910.-1916. aastate aruannetele \u00fcletas koguduse liikmete arv 700 inimese.<\/p>\n

 <\/p>\n

P\u00e4rast Oktoobrirevolutsiooni registreeriti ametlikult K\u00fckita vanausuliste kogudus (1926. a), see kuulus ka Eestimaa Vanausuliste Koguduste Liitu. Registreerimise ajaks kuulus kogudusse 791 inimest (152 perekonda). Kiriku\u00f5petajad olid Grigori Gavriilovit\u0161 Glubokov (1919-1929) ja Ossip Ivanov. 1937. aastal keelati viimasel elada L\u00f5una-Eestis ja Tallinnas, sest ta pidas \u00fclest\u00f5usmisp\u00fcha jumalateenistusi vana kalendri j\u00e4rgi. Alates 1939. aastast oli kiriku\u00f5petaja Jermolai Fabrit\u0161nikov.<\/p>\n

 <\/p>\n

1930. aastate teisel poolel uuendati K\u00fckita palvemaja. 1938. ja 1939. aastatel toimusid selles XII ja XIII Eestimaa vanausuliste kongressid. Enne s\u00f5da organiseeriti K\u00fckital kuulsa kirikulaulu kursused, mida juhatas I. Kulev.
\nTeise maailmas\u00f5ja ajal p\u00f5les K\u00fckita palvemaja maha. 1949. aastal ehitati kohalike elanike toel uus, senini olemas olev palvela. Viimasena t\u00e4itis kiriku\u00f5petaja kohustusi Matvei Fjodorovit\u0161 Buhvostov. Hetkel juhib kogudust Jevdokia Annikova.<\/p>\n

 <\/p>\n

Tallinna Kogudus<\/strong>
\nEsimesed andmed Tallinna (Reveli) vanausuliste kohta p\u00e4rinevad XVIII sajandist. Arvataks, et nende seas oli nii p\u00f5genikke Venemaa sisekubermangudest, kes pagesid siia tagakiusamise eest kui ka Paldiski kindlusest vabanenud vanausulisi, kes olid sinna v\u00e4lja saadetud juba Peeter I ajal. Tallinna vanausulisi toetas kohalik v\u00f5im, mille esindajad olid valdavalt luterlased.<\/p>\n

 <\/p>\n

1807. aastal ehitati Revelisse puitpalvela, mis asus vanausulisest kaupmehele Moisei Proklovile kuuluvas majas. Palvela juures asus vaestemaja, mida peeti \u00fcleval kaupmeeste A. Mihhejevi ja M. Proklovi vahenditest ning kus veetsid oma elup\u00e4evade l\u00f5ppu vaesed ja \u00fcksikud vanausulised. Samas asus ka vanausuliste kalmistu. Vastavalt Reveli vanausulistest kaupmeeste vanema P\u00f5htini andmetele elas Revelis tol ajal 160 vanausulist. Kiriku\u00f5petajad olid erinevatel aegadel Jefim Fotejev (Fatejev), seej\u00e4rel Semjon Jakovlevit\u0161 Kuznetsov. 1820.-1840. aastatel teostati Revelis ranget kontrolli vanausuliste \u00fcle, sest tegu oli kubermangulinnaga. Sellest annavad tunnistust Reveli praostkonna \u00fclema iga-aastased raportid. Kiriku\u00f5petaja J. Fotejev oli salajase politseij\u00e4relvalve all. Sellistes tingimustes ei saanud Reveli vanausuliste kogukond areneda, nende arvukus v\u00e4henes j\u00e4rk-j\u00e4rgult ning 1865. aastaks j\u00e4i Tallinna vaid 20 vanausulist. Maja, milles asus palvela, m\u00fc\u00fcdi maha ning vanausulised kogunesid \u00fchispalveteks erakorteritesse.<\/p>\n

 <\/p>\n

T\u00f6\u00f6stuse areng Tallinnas t\u00f5i endaga kaasa vanausuliste arvukuse kasvu mujalt sisser\u00e4nnanute arvelt. 1886. aastal kuulutasid 25 Tallinna elanikku end vanausulisteks, 1897. aasta \u00fclevenemaalise rahvaloenduse andmetel oli neid juba 46. Ent selline usklike arv oli siiski koguduse loomiseks ebapiisav. 1898. aastal suleti Eesti vanim vanausuliste kalmistu. Edaspidi maeti vanausulisi Aleksandr Nevski kalmistule ning alles 1936. aastal eraldati neile koht Liiva kalmistul.<\/p>\n

 <\/p>\n

1905. aastal hakkas v\u00e4ike vanausuliste initsiatiivr\u00fchm tegelema Tallinna koguduse ja selle varade taastamisega, ent kuni 1917. aasta revolutsioonini ei \u00f5nnestunud kogudust ametlikult registreerida.<\/p>\n

 <\/p>\n

Eesti Vabariigis toimus 1924. aastal Tallinna pomoorlaste koguduse ametlik registreerimine. 1926. aastal tuli kogudus \u00fcmber registreerida vastavalt uuele \u00fchenduste seadusele ning 1936. aastal l\u00fclitati Tallinna kogudus Eesti usu\u00fchingute registrisse. 1920. aastate l\u00f5puks kuulus Tallinna kogudusse 50 perekonda, selles oli 125 liiget, kellest paljud olid p\u00e4rit Peipsimaalt. 1920ndatel aastatel ehitatud palemaja h\u00e4vis tulekahjus, mille p\u00f5hjustas ettevaatamatult p\u00f5lema j\u00e4etud k\u00fc\u00fcnal. Kuni 1930. aastani toimusid vanausuliste \u00fchised jumalateenistused erakorterites. Seej\u00e4rel eraldas koguduse esimees Filaret Fjodorovit\u0161 Prussakov \u00fchispalvusteks korteri Tehnika t\u00e4naval majas nr 12. Organiseeriti \u00f5htused usu\u00f5petuse kursused.<\/p>\n

 <\/p>\n

1930. aastal ehitas luterlane Ado M\u00e4eberg palvemaja, sest selline oli olnud tema abikaasa, vanausulise Stefanida Andrejevna M\u00e4ebergi viimane tahe. Suure annetuse palvela ehitamiseks tegi koguduse liige Jefimija Sapo\u017enikova. Abielupaar P. ja K. Baraninid andsid suure panuse ikonostaasi ja palvemaja sisemuse sisseseadmiseks. 26. detsembri 1930. a \u00f5nnistati sisse uus palvemaja, mis asus aadressil Kanarbiku 6. Kiriku\u00f5petajaks oli uues palvelas kuni oma surmani 1945. aastal Ivan Mitrofanovit\u0161 Podgorn\u00f5i.<\/p>\n

 <\/p>\n

23.-24. juunil 1936. a toimus Tallinnas XII vanausuliste kongress, millest v\u00f5tsid osa 10 Eestimaa vanausuliste koguduse esindajad. Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu esimeheks valiti P. Baranin; kuni 1938. aastani asus Liidu juhatus Tallinnas.<\/p>\n

 <\/p>\n

P\u00e4rast s\u00f5da olid Tallinna koguduse kiriku\u00f5petajad Ivan Fjodorovit\u0161 Ka\u0161ev (1945-1949), Mihhail Aleksandrovit\u0161 Abakanov (1949-1961), Adrian Leonidovit\u0161 Rogozin (1961-1965), suurep\u00e4rane kirikulaulu ja kirikum\u00e4\u00e4rustiku tundja Mina Ivanovit\u0161 Baranov (1966-1992), kes esindas korduvalt Eesti vanausulisi nii Vaimulikus Komisjonis kui ka K\u00f5rgemas Vanausu N\u00f5ukogus Leedu NSVs.<\/p>\n

 <\/p>\n

Alates 1992. aastast peab jumalateenistusi Anna Borissovna Vankova, t\u00e4na kellele on Tallinna kogudus ainuke vanausuliste kogudus Eestis, kus peetakse t\u00e4ismahus jumalateenistusi laup\u00e4eviti, p\u00fchap\u00e4eviti, p\u00fchade-eelsetel p\u00e4evadel ja p\u00fchade ajal. Koguduse juhatuse esinaiseks on valitud Aleksandra Jefimovna Fomina. Tallinna koguduse liikmete hulgas on Peipsimaalt, L\u00e4tist ja Venemaalt p\u00e4rit vanausulisi. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel nimetasid 246 tallinlast end vanausuliseks. T\u00e4nap\u00e4eval kuulub palvemaja riigile.<\/p>\n

 <\/p>\n

Tartu Kogudus<\/strong>
\nTartu vanausulised \u00fchinesid kogudusse 1740. aastal. Juba XVIII sajandi l\u00f5pus oli nende seas v\u00e4ga j\u00f5ukaid ja lugupetud inimesi nagu III gildi kaupmehed F. Greben\u0161t\u0161ikov ja M. Rundaltsov. 1826. aastaks oli Tartus 145 vanausulist (70 meest ja 75 naist), 1833. aastaks vastavalt 67 meest ja 90 naist. 1846. aasta andmetel oli maakonnalinnas Dorpatis registreeritud 296 vanausulist, kes ei palvetanud tsaari eest ja 10 vanausulist, kes tunnistasid vaimulikkonda. Koguduse liikmetel oli olemas v\u00e4ike puitpalvela ja vaestemaja, milles elas korraga kuni k\u00fcmme inimest.<\/p>\n

 <\/p>\n

Nikolai I valitsemise ajal Dorpati vanausulisi represseeriti ning nad olid range politseij\u00e4relvalve all. 1835. aastal suleti vanausuliste laste kool, j\u00e4rgmisel aastal saadeti \u00f5igeusu kloostrisse 79-aastane kiriku\u00f5petaja Abram Danilov ja Makar Vassiljev, sest nad ristisid \u00f5igeusklikke \u00fcmber vanausku. Kiriku\u00f5petaja kohale asus Ivan Fadejevit\u0161 Ptit\u0161kin, seej\u00e4rel Nikolai Mo\u0161arov. 1849. aastal saadeti viimane v\u00e4lja Wesenbergi (Rakveresse), kust tal lubati naasta alles 1857. aastal.<\/p>\n

 <\/p>\n

Ent mitte ainult kiriku\u00f5petajad ei astunud kohtu ette oma usutunnistuse t\u00f5ttu. 1847. aastal algatati kohtuasi Dorpati kodanlase Agafja Fjodorova vastu, kes soovis kasvatada oma lapsi vanausu vaimus. Vanausulistele esitati mitmeid s\u00fc\u00fcdistusi nekrutiks minekust hoidumises ja elamislubade ebaseaduslikus edasiandmises. 1851. aastal tehti katse tuua Dorpati palvemaja vaimulikkonda \u00fchisusuline salmilaulja, et agiteerida vanausulisi \u00fchisusku \u00fcle minema ja sundida lapsi \u00f5igeusku ristima. 1859. aastal keelati Dorpati vanausulistele oma kiriku\u00f5petajad, palvetada lubati vaid eramajades. P\u00fcstitati k\u00fcsimus vanausuliste kalmistu kaotamise kohta.<\/p>\n

 <\/p>\n

XIX saj 60. aastate alguses j\u00e4ttis valitsus, mis oli ametis globaalsete reformide l\u00e4biviimisega, vanausulised rahule. 1862. aastal alustati koguduse vahenditest palvemaja ehitamist P\u00f5ik t\u00e4naval; sellel ei olnud ei kellatorne ega muid tunnusm\u00e4rke. Maat\u00fcki kinnistusraamatu numbriga 296 annetas lesk Anastassija Korabljova. 1864. a ostis selle \u00fcles Vassili Timofejevit\u0161 Barhov. 11. detsembril 1865. a kinnistati P\u00f5ik t\u00e4nava maat\u00fckk, \u201emillel asus tugev puitmaja\u201d, kaupmees Semjon Petrovit\u0161 Rundaltsevi nimele, kes osales agaralt palvemaja ehitamises. Sellest ajast peale hakati jumalateenistusi pidama palvemajas. 1908. a p\u00e4rast S. Rundaltsovi surma algas vastavalt tema testamendile maat\u00fcki kinnistamise protsess \u201eLiivimaa kubermangu Dorpati linna vanausuliste pomoorlaste kogukonna nimele\u201d, mis l\u00f5ppes koguduse kandmisega kinnistusraamarusse 23. jaanuaril 1910. a.<\/p>\n

 <\/p>\n

XIX sajandi teisel poolel oli Dorpatis juba ligi 500 vanausulist, kes asusid elama kompaktselt, enamasti III politseijaoskonna territooriumile. Nende hulgas oli inimesi, kes seisid v\u00e4ikekodanlaste valgustamise eest, kelle hulka nad ise kuulusid. Dorpati vanausulisest kaupmees Pjort Jakovlevit\u0161 \u0160amajev p\u00e4randas oma varanduse linnale. 1872. aastal asutati selle protsentidest \u0160amajevi stipendium, mida said v\u00e4ikekodanlaste peredest p\u00e4rit \u00f5ppurid. Seda stipendiumi sai n\u00e4iteks Gustav Suits \u00f5pingute ajal Helsingi \u00dclikoolis. Eesti Vabariigis haldas seda stipendiumi Tartu linnavalitsus, \u0160amajevi stipendiumi said nii eestlastest kui ka venelastest vaesed \u00fcli\u00f5pilased. \u0160amajevi portree rippus kuni 1917. aastani Baltikumi vanima Aleksandri G\u00fcmnaasiumi aulas (praegune M. Reiniku kool). Dorpati v\u00e4ikekodanlastest vanausulised astusid sugulussidemetesse Peipsimaa vanausulistega ning seet\u00f5ttu toimus nende liikumine maalt linna ja vastupidi.<\/p>\n

 <\/p>\n

XIX sajandil olid Dorpati palvemaja kiriku\u00f5petajateks lisaks juba mainitud A. Danilovile, M. Vassiljevile ja N. Mo\u0161arovile ka Prokofi Ivanovit\u0161 Kondratjev ja Ivan Harlampijevit\u0161 Bondarev. Vastavalt 1897. aasta rahvaloenduse andmetele oli Tartu vanausuliste arv t\u00f5usnud 465 inimeseni (202 meest ja 254 naist), neis kirjaoskajaid 167 (115 meest ja 52 naist).<\/p>\n

 <\/p>\n

Vastavalt 1906. aasta 17. oktoobri ukaasile registreeriti Tartu vanausuliste kogudus nime all Liivimaa kubermangu Jurjevi linna pomoorlaste kogudus. Tartu kogudust juhatas 9-liikmeline n\u00f5ukogu, mida valiti kolmeks aastaks ja selle eesotsas oli juhatus. Moodustati koguduse n\u00f5ukogu, mida 1909. a juhatas Ivan Saveljevit\u0161 Kozlov, esimehe abiks valiti Pjotr Frolovit\u0161 Belobvrov. 1913. aastal kuulusid Tartu vanausuliste koguduse juhatusse Ivan S\u00f5\u0161t\u0161ikov (esimees), Ivan Sokolov (esimehe aset\u00e4itja), Fjodor Orlov, Pjotr Belobrov, Ivan Koli\u0161enkov, Ilja Nikolajev, Ivan Annu\u0161kin, Ivan Polin ja Fedot Peklevkin. Kiriku\u00f5petaja oli Gavriil Jakovlevit\u0161 S\u00f5\u0161t\u0161ikov, tema pidas ka meetrikaraamatuid, sest oli ka koguduse eestseisja.<\/p>\n

 <\/p>\n

Eesti Vabariigi v\u00e4ljakuulutamisega 1918. aasta veebruaris nimetati Jurjevi vanausuliste kogudus \u00fcmber Tartu koguduseks. Seda registreeriti \u00fcmber kolmel korral (1924., 1926., 1936. aastal). 1920. aastate alguses k\u00e4isid vanausuliste jumalateenistusel m\u00f5nda aega ka Uspenski kiriku koguduse liikmed, sest viimases peeti jumalateenistusi uue kalendri j\u00e4rgi.<\/p>\n

 <\/p>\n

Tartu kogudus v\u00f5ttis aktiivselt osa Eesti Vanausu Kiriku rajamises. Vastavalt V vanausuliste kongressi otsusele asus Eesti Vanausu Kiriku keskus, mille eesotsas oli J. Gri\u0161akov, aastatel 1928-1932 Tartus. 1929. aasta novembris toimus Tartu palvemajas VI vanausuliste kongress, millest v\u00f5tsid osa kaheksa koguduse esindajad.<\/p>\n

 <\/p>\n

1930. aastate alguseks oli Tartu koguduses 450 liiget, 1939. a oli liikmeid juba ligi 500. Palvemaja kambris t\u00f6\u00f6tas raamatukogu. Kuni 1930. a oli kiriku\u00f5petaja G. S\u00f5\u0161t\u0161ikov, kelle vahetas ametis v\u00e4lja Andrei Jakovlevit\u0161 Kabatski (1871-1956). Koguduse juhatusse kuulusid I. Sokolov, Z. Kuznetsov jt. 1920.-1930. aastatel m\u00e4ngis koguduse elus olulist rolli Jefrem Jakovlevit\u0161 Gri\u0161akov, keda valiti korduvalt Eesti Vanausuliste Kiriku Keskn\u00f5ukogu esimeheks ja Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu esimeheks (1938). Ehituskomitee esimehena algatas ta palvemajale kivist kirikutorni juurdeehituse. Kirikutorni projekteeris 1931. aastal arhitekt A. Podt\u0161ekajev. 1931.-1935. aastatel kuulus Tartu vanausuliste kogudusse tuntud vanausu tegelane Lev Sergejevit\u0161 Murnikov, kes organiseeris koos L. Gri\u0161kovi, J. Gri\u0161akovi pojaga, laste jaoks p\u00fchap\u00e4evakooli.<\/p>\n

 <\/p>\n

1932.-1940. aastatel t\u00f6\u00f6tas Tartus vanausuliste noortering, mille asutajateks olid J. Gri\u0161akov, I. Anu\u0161kin ja Z. Kuznetsov ning mida juhatasid Z. Kuznetsov ja L. Gri\u0161akov. Noorteringis viidi l\u00e4bi vaimuvalgustuslikku t\u00f6\u00f6d nii laste kui t\u00e4iskasvanutega, moodustati vaeste koguduste abistamise fond, korraldati lastepidusid. 1940. aasta aprillis avati noorteringi filiaal K\u00fckita k\u00fclas, seda juhatas K. Mal\u00f5\u0161ev. Koguduse juures tegutses suurep\u00e4rane kirikukoor.<\/p>\n

 <\/p>\n

N\u00f5ukogude v\u00e4gede sissetung Eestisse 1940. aastal ning hilisem Saksa okupatsioon katkestas koguduse elu normaalse arengu. Noortering l\u00f5petas t\u00f6\u00f6. 12. juulil 1941. a p\u00f5lesid pommitamise tagaj\u00e4rjel tekkinud tulekahjus maha palvemaja kellatorn, raamatukogu ja ikonostaas. Osa vanausulisi pidas \u00fchispalvusi J. Gri\u0161akovi majas Riia tn 8, kiriku\u00f5petaja oli Fjodor Grigorjevit\u0161 Lizunov. \u00dclej\u00f5el pidas jumalateenistusi A. Kabatski. Need toimusid Anna Dav\u00f5dovna Antonova majas Raatuse tn 58.<\/p>\n

 <\/p>\n

P\u00e4rast s\u00f5da Tartu vanausuliste kogudus taas\u00fchines. Erinevalt teistest kogudustest seda ei registreeritud, sest ei \u00f5nnestunud m\u00e4rkida aadressi, kus toimusid jumalateenistused (1944. a J. Gri\u0161akovi maja ja P\u00f5ik tn asunud palvela h\u00e4visid). Hiljem oli \u00fcmberregistreerimine tunduvalt raskem. 1948. aastal taastati palvemaja s\u00e4ilinud osa, kuid selles hakkas paiknema majavalitsuse kantselei. Tartu vanausuliste kogudusel \u00f5nnestus registreeruda alles 1955. aastal. P\u00e4rast mitmekordseid palvete esitamisi tagastati palvemaja vanausulistele. Koguduse juhatusse, kes tegeles palvela \u00fclev\u00f5tmise ja sisseseadmisega, kuulusid A. Murnikov (esimees), I. Kopalinov, K. Smirnov, R. M\u00f5znikova, P. Savostkin, M. Remets. A. Stepanov ja F. Lizunov. Palvemaja sisseseadmiseks koguti kirikuraamatuid ja ikoone \u00fcle kogu Eesti. Osa ikonostaasist maalis G. Frolovi \u00f5pilane M. Solntsev. Vanausulised soovisid palvemaja t\u00e4ielikku taastamist, kuid ei saanud selleks v\u00f5imudelt luba.<\/p>\n

 <\/p>\n

N\u00f5ukogude ajal olid kiriku\u00f5petajateks Samson Timofejevit\u0161 Kob\u00f5lkin, Ignati Grigorjevit\u0161 Rodionov, Aleksandr Lvovit\u0161 Murrnikov, Lavrenti Jefremovit\u0161 Gri\u0161akov, Lavrenti Vassiljevit\u0161 Gri\u0161akov, Ivan Saveljevit\u0161 Kulev, Potapi Jermilovit\u0161 Savostkin. Juhatuse esimehe ametisse olid valitud A. Murnikov, P. Savostkin, A. Gri\u0161akov, V. Feklistov, G. Tuksov.<\/p>\n

 <\/p>\n

2000. aasta rahvaloenduse andmetel kuulutas 483 \u00fcle 15-aastase tartlase end vanausuliseks. K\u00e4esoleval ajal on Tartu koguduses registreeritud 167 liiget, palvemaja k\u00fclastavate inimeste arv \u00fcletab 300. Alates 1997. aastast peab suuremat osa jumalateenistusi Jekaterina Fokijevna Gri\u0161akova; aastast 2003 tegeleb koguduse asjaajamisega Anna Nikolajevna Ostova. Tartu kogudusse kuuluvad ka umbes 70 kilomeetri kaugusel Tartust asuva Berezje k\u00fcla elanikud. Tartu vanausuliste seas on tuntud inimesi: Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu esimees P. Varunin, f\u00fc\u00fcsika-matemaatika teaduste kandidaat F. Savihhin, vanausu ajaloolane V. Gri\u0161akov. Tartu vanausuliste kogudusse kuulus ka Peipsimaa murrete uurija, Tartu \u00dclikooli \u00f5ppej\u00f5ud T. Murnikova (1913-1989), kes oli kiriku\u00f5petaja A. Murnikovi abikaasa.[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

[vc_row css_animation=”” row_type=”row” use_row_as_full_screen_section=”no” type=”grid” angled_section=”no” text_align=”left” background_image_as_pattern=”without_pattern” css=”.vc_custom_1561615317956{padding-top: 40px !important;padding-bottom: 40px !important;}” z_index=””][vc_column][vc_column_text]Vanausuliste kogudusi on kokku 11 (Suur-Kolkja Kogudus, Varnja Kogudus, V\u00e4ike-Kolkja Kogudus, Kasep\u00e4\u00e4 Kogudus, Piirissaare Kogudus, Kallaste Kogudus, Raja Kogudus, K\u00fckita Kogudus, Mustvee Kogudus, Tallinna Kogudus, Tartu Kogudus)   Suur-Kolkja Kogudus Suur-Kolkja k\u00fcla…<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/peipsimaamuuseum.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/484"}],"collection":[{"href":"https:\/\/peipsimaamuuseum.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/peipsimaamuuseum.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsimaamuuseum.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsimaamuuseum.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=484"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/peipsimaamuuseum.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/484\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":544,"href":"https:\/\/peipsimaamuuseum.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/484\/revisions\/544"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/peipsimaamuuseum.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=484"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}